Eralduse saaja on kohustatud esitama aruande projekti- või tegevustoetuse eesmärgi teostumise, tegelikult saadud tulude ja tehtud kulutuste kohta 60 kalendripäeva jooksul peale projekti teostumist või tegevustoetust saanud perioodi lõppemist.

LEPINGU ANDMED

Eeltäidetud andmed vastavalt lepingule. Aruandevormil neid andmeid muuta ei saa.

TAOTLEJA ANDMED

Eeltäidetud andmed vastavalt lepingule. Aruandevormil neid andmeid muuta ei saa.

SISU KIRJELDUS

Veerus Tegelik tuleb anda ülevaade projekti teostumisest lähtuvalt taotluses kirjeldatust.

Kui taotluses kirjutasite oma plaanidest ning projekti eesmärkidest, siis aruandes palume samamoodi lahti kirjutada, kuidas planeeritud eesmärgid täitusid ning milline oli projekti lõpptulemus.

Meediakajastused ja muud lingid sisestage Lisaselgitused lahtrisse.

LISAD

Siia lisage ainult sisulist aruannet toetavad lisad (fotod, diplomid, helifailid jms).

Kultuurkapitali nõudmisel tuleb kuludokumendid lisada "Kulude aruanne" lehele vastava kulurea juurde.

KULUDE ARUANNE

Kulude aruanne koosneb kahest veerust:

1)    Taotluse eelarve

Andmeid muuta ei saa. Kajastatud on taotluses esitatud kulude eelarve.

2)    Aruanne

Veerus Tegelikud kulud* tuleb ära näidata projekti kõik kulud, mitte ainult Kultuurkapitali toetusest tehtud kulud.

Kuluridu kustutada ei ole võimalik, kui mõni kululiik ei teostunud, siis märkige veerus Aruanne  selle rea taha 0. Kui projekti käigus tuli kululiike juurde, siis lisage kulurida + Lisa rida.

sh. Kultuurkapitali toetusest* veerus näidake kulusid ainult Kultuurkapitalist saadud toetuste ulatuses.

sh. Kultuurkapitali toetusest* ridade järele tuleb Kultuurkapitali nõudmisel lisada selle summa ulatuses kulu tõendavad dokumendid (arved, lepingud, palgalehed vms) ning maksmist tõendavad dokumendid (pangaväljavõte või maksekorraldus).

Ilma eraldi nõudmiseta ei ole vaja lisada aruannetele kulusid tõendavaid maksedokumente (v.a rahvariiete ja instrumentide soetamise projektid) ning esitada füüsilisi lisasid, nt helikandjaid, trükiseid jms (v.a tõlkeprogrammid). Maksedokumentide kontrolle viiakse läbi pisteliselt või valimi alusel. Kontrolli läbiviimise kohta saadetakse teile sellekohane teavitus 90 päeva jooksul aruande esitamisest. Kulusid tõendavaid dokumente peavad juriidilised isikud säilitama 7 aastat, eraisikutel palume dokumente säilitada vähemalt 1 aasta. 

Kui täidate näiteks Rahvakultuuri sihtkapitalist saadud toetuse aruannet, aga olete samale projektile saanud toetust ka Järvamaa ekspertgrupilt, siis tuleb aruandes kajastada kogu projekti kulud (mitte ainult ühe rahastaja toetusest tehtud kulud).

Nõuded kuludokumentidele:

• Alusdokumentide (arved, lepingud, palgalehed jms) ja maksmist tõendavate dokumentide (maksekorraldus, pangakonto väljavõte) koopiad tuleb lisada Kultuurkapitalilt saadud toetussumma ulatuses vastavalt lepingus fikseeritud eesmärgile, kasutamise ajavahemikule ja taotluses esitatud eelarvele.
• Alusdokumenti ei ole vaja esitada, kui maksekorralduse selgituses on selgelt välja toodud, mille eest on tasutud (nt tasu kontserdil esinemise eest Pühalepa vallas 01.04). Juhul kui maksekorraldusele on märgitud ainult arve number või viidatud mõnele muule dokumendile, siis on kindlasti vaja juurde lisada ka alusarve või - dokument.
  
• Riigi raamatupidamise tugiteenuste kasutajad ei pea lisama maksekorraldusi , kui aruandele on lisatud SAP programmist väljavõte (BO aruanne).
  
• Kütusetšekkidele lisaks tuleb esitada sõidupäevik (sõidu eesmärk, marsruut, läbitud kilomeetreid ning kuupäevad, millal sõideti).
  
• Kütusetšekki ei ole vaja lisada, kui isikliku sõiduauto kasutamise eest on kulud hüvitatud vastavalt isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korrale.
  
• Töötasude juurde lisada palgaleht või TSD vorm, kus on kajastatud tasudelt arvestatud maksud.
  
• Kultuurkapital ei aktsepteeri üldjuhul kulusid, mis on välja makstud sularahas (v.a välismaal makstud ühekordsed kulud).
  

Kui toetuse saaja eest on kulud tasunud keegi teine, tuleb lisada aruandele maksekorraldus, mis näitab, et toetuse saaja on hüvitanud tehtud kulud.

Näiteks: Mari Maasikas sai toetuse lennupiletite ostmiseks 200 eurot,  tema eest ostis lennupiletid ära aga Jüri Juurikas. Mari peab sellisel juhul aruande juurde esitama ka maksedokumendi, mis näitab, et ta on tasunud Jürile lennupiletite maksumuse.

Füüsilisele isikule eraldatud projektitoetuse korral ei ole aktsepteeritud tema poolt endale töötasu vm sarnase tasu kulude katmine.

Juriidilised isikud, kes on käibemaksukohustuslased ja kes arvestavad toetuse arvel tehtud kuludelt sisendkäibemaksu, esitavad aruandes kulud ilma käibemaksuta.

Kui toetuse arvel tehtud kuludelt sisendkäibemaksu ei arvestata, peab aruandes näitama kulud koos käibemaksuga ning selgitustes kinnitama, et aruandes näidatud kuludelt ei ole sisendkäibemaks maha arvestatud.

Eraisikud ja juriidilised isikud, kes ei ole käibemaksukohustuslased esitavad aruandes kulud koos käibemaksuga.

Lisaselgitused lahtrisse on võimalik kirjutada täiendavat informatsiooni aruande finantsosa kohta (vajadusel). Näiteks selgitused, kui eelarve kulurida muutus projekti käigus oluliselt vms oluline informatsioon, mis aitab aru saada kulude aruandest.

Võimalikud vead kulude aruande koostamisel

"sh Kultuurkapitali toetusest*" kulud kokku peavad võrduma "Rahastamine" lehel "Kultuurkapitali toetused kokku" miinus "Kasutamata toetus".

"sh Kultuurkapitali toetusest*"  kaetud kulud ei tohi ületada "Tegelikud kulud *" summat.

RAHASTAMINE

Rahastamise aruanne koosneb kahest veerust:

1)    Planeeritud

Eeltäidetud andmeid muuta ei saa. Kajastatud on taotluses planeeritud rahastajad.

2)    Tegelik

sektor a) Kultuurkapitali toetused

Eeltäidetud andmeid muuta ei saa. Vaikimisi näidatakse kõigi antud projektiga seotud toetused (v a nõukogu toetused). Lisage nõukogult saadud toetus lisareale + Lisa rida ning kirjutage selgituste lahtrisse lepingu number.

sektor b) Teised rahastajad

1. Toetuse saajal on kohustus tagastada mittesihipäraselt kasutatud toetus 10 tööpäeva jooksul alates Kultuurkapitalilt kirjaliku tagasinõude teate saamisest. Kui toetuse  saaja ei tagasta toetust tähtaegselt, on Kultuurkapitalil õigus nõuda toetuse saajalt viivisintressi 7% toetuse summalt aastas iga toetuse tagastamisega viivitatud kalendripäeva eest.
2. Toetus, mida ei kasutatud (sh kasutamata jääk), kuulub Kultuurkapitalile tagastamisele koos aruande esitamisega.
3. Mittesihipäraselt kasutatud sihtotstarbeline toetus või selle kasutamata jääk tuleb kanda Eesti Kultuurkapitali arvelduskontole EE932200221001191768 Swedbank või EE161010022026551006 AS SEB Pank. Selgitusse tuleb lisada: tagasikanne_lepingu nr ....